original
stringlengths 33
460
| corrupted
stringlengths 32
459
|
---|---|
Tšehhovite abielu kujunes kirjavahetusabieluks: Olga jätkas töötamist Moskva Kunstiteatris, Tšehhov oli arsti soovituse järgi sunnitud elama Jaltas.
|
Tšehhovite abielu kujunes kirjavahetusabieluks: Olga jätkas töötamist Moskva Kunstiteatris, Tšehhov oli arsti soovitus järgi sunnitud elama Jaltas.
|
See matuserong liikus Mandžuurias surma saanud kindrali Fjodor Kelleri kirstu järel.
|
See matuserong liikus Mandžuurias surma saanud kindrali Fjodor Kelleri kirst järel.
|
Õige pea sai Tšehhovit ära saatma tulnud sadakond inimest oma eksimusest aru ja liitus üliõpilastega, kes kandsid kirstu õlgadel.
|
Õige pea sai Tšehhovit ära saatma tulnud sadakond inimest oma eksimusest aru ja liitus üliõpilastega, kes kandsid kirst õlgadel.
|
Anton Tšehhov maeti Novodevitši kloostri kalmistule isa kõrvale.
|
Anton Tšehhov maeti Novodevitši klooster kalmistule isa kõrvale.
|
1996. aastal andis Anatoli Konenko välja Tšehhovi "Kameeleoni" miniatuurse trüki, mis on maailma väikseima raamatuna kantud Guinnessi rekordite raamatusse.
|
1996. aastal andis Anatoli Konenko välja Tšehhovi "Kameeleoni" miniatuurse trüki, mis on maailm väikseima raamatuna kantud Guinnessi rekordite raamatusse.
|
Tšehhovi nime kannab asteroid 2369.
|
Tšehhovi nimi kannab asteroid 2369.
|
Sellega autasustati isikuid, kes on andnud tähelepanuväärse panuse Anton Tšehhovi loomingulise pärandi tundmaõppimisse ja tutvustamisse.
|
Sellega autasustati isikuid, kes on andnud tähelepanuväärse panus Anton Tšehhovi loomingulise pärandi tundmaõppimisse ja tutvustamisse.
|
Eestis said medali Elmo Nüganen ja Vene Teatri näitleja Sergei Tšerkassov.
|
Eestis said medal Elmo Nüganen ja Vene Teatri näitleja Sergei Tšerkassov.
|
Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast.
|
Araali meri veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast.
|
Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.
|
Araali meri oli eelmise sajand keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.
|
Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks.
|
Araali endise merepõhi alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks.
|
Aleksander Suure ajal kutsuti järve Amudarja endise nime (vanakreeka nimi Oxos) järgi Oxose järveks.
|
Aleksander Suure ajal kutsuti järve Amudarja endise nimi (vanakreeka nimi Oxos) järgi Oxose järveks.
|
Esimesed kirjalikud andmed Araali mere kohta pärinevad 9.–11. sajandist, mil veekogu kutsuti ajaloolise riigi järgi Horezmi järveks.
|
Esimesed kirjalikud andmed Araali mere kohta pärinevad 9.–11. sajandist, mil veekogu kutsuti ajaloolise riik järgi Horezmi järveks.
|
Enne seda nimetati Venemaal järve Siniseks mereks (Синее море).
|
Enne seda nimetati Venemaal järv Siniseks mereks (Синее море).
|
Pliotseeni-eelsel perioodil oli Araali mere piirkonnas suurem veekogu, mis oli ühenduses Kaspia merega.
|
Pliotseeni-eelsel perioodil oli Araali meri piirkonnas suurem veekogu, mis oli ühenduses Kaspia merega.
|
Araali mere geoloogiline vanus pole kuigi suur – arvestuslikult ligi 140 000 aastat.
|
Araali meri geoloogiline vanus pole kuigi suur – arvestuslikult ligi 140 000 aastat.
|
Kahe Kesk-Aasia suurima jõe vete ühinemisel moodustus suur Araali järv, mis piirnes läänes Üstirti platooga, lõunas Karakumi ja Kõzõlkumi kõrbega, idas Betbakdala kõrbe ja Karatau mäestikuga ning põhjas Ülken Borsõki ja Araali Karakumi kõrbega.
|
Kahe Kesk-Aasia suurima jõgi vete ühinemisel moodustus suur Araali järv, mis piirnes läänes Üstirti platooga, lõunas Karakumi ja Kõzõlkumi kõrbega, idas Betbakdala kõrbe ja Karatau mäestikuga ning põhjas Ülken Borsõki ja Araali Karakumi kõrbega.
|
Viimase 10 000 – 15 000 aasta jooksul on Araali mere veetase kõikunud üle 20 m.
|
Viimase 10 000 – 15 000 aasta jooksul on Araali meri veetase kõikunud üle 20 m.
|
Enne järve kuivamise algust ja soolsuse suurenemist oli Araali meres riimvesi.
|
Enne järv kuivamise algust ja soolsuse suurenemist oli Araali meres riimvesi.
|
Lõunaranniku moodustas suures ulatuses Amudarja jõe delta.
|
Lõunaranniku moodustas suures ulatuses Amudarja jõgi delta.
|
Seoses järve kuivamisega olid 21. sajandi alguseks peaaegu kõik saared mandriga kokku kasvanud.
|
Seoses järve kuivamisega olid 21. sajand alguseks peaaegu kõik saared mandriga kokku kasvanud.
|
Araali mere kalafauna on ajalooliselt olnud küllaltki väikese mitmekesisusega.
|
Araali meri kalafauna on ajalooliselt olnud küllaltki väikese mitmekesisusega.
|
See on seotud järve geoloogilise ajalooga, mille jooksul on veetase ja soolsus järves suurel määral kõikunud.
|
See on seotud järv geoloogilise ajalooga, mille jooksul on veetase ja soolsus järves suurel määral kõikunud.
|
Araali mere basseinis elutses ka endeemseid kalade alamliike.
|
Araali meri basseinis elutses ka endeemseid kalade alamliike.
|
Viimase 50 aasta jooksul on Araali mere kalafaunas toimunud suuri muutusi.
|
Viimase 50 aasta jooksul on Araali meri kalafaunas toimunud suuri muutusi.
|
Esimene kriis saabus aastatel 1957–1960, kui sihilikult või tahtmatult introdutseeriti järve üle 20 kalaliigi, kellest enamus seal ka levima hakkas.
|
Esimene kriis saabus aastatel 1957–1960, kui sihilikult või tahtmatult introdutseeriti järv üle 20 kalaliigi, kellest enamus seal ka levima hakkas.
|
Teine kriis saabus aastatel 1971–1976, kui vee soolsus suurenes 12–14 promillini, mille tõttu hakkasid pärismaised kalaliigid järvest kaduma.
|
Teine kriis saabus aastatel 1971–1976, kui vesi soolsus suurenes 12–14 promillini, mille tõttu hakkasid pärismaised kalaliigid järvest kaduma.
|
Aastane õhutemperatuuri amplituud on 33–36 °C.
|
Aastane õhutemperatuur amplituud on 33–36 °C.
|
Pikenenud on nii suve- kui ka talveperiood.
|
Pikenenud on nii suvi kui ka talveperiood.
|
Vegetatsiooniperiood on lühenenud 10–12 päeva võrra.
|
Vegetatsiooniperiood on lühenenud 10–12 päev võrra.
|
Kuna Araali merd toitvate jõgede vesikonnas on traditsiooniliselt vett kasutatud põldude niisutamiseks, siis sõltub järve veetase otseselt ärakasutatavast vee kogusest.
|
Kuna Araali merd toitvate jõgede vesikonnas on traditsiooniliselt vett kasutatud põldude niisutamiseks, siis sõltub järve veetase otseselt ärakasutatavast vesi kogusest.
|
Kuni 1950. aastateni kasutati kahe suurema jõe vooluhulgast niisutamiseks 29–33 km3/a. 1950. aastatel suurendati niisutavate põldude pindalasid ja ehitati veehoidlaid, mistõttu suurenes ärajuhitava vee hulk 35–42 km3/a. Sel perioodil esinev suurem sademete hulk kompenseeris puudujäägi, mistõttu järvevee tase püsis veel stabiilsena.
|
Kuni 1950. aastateni kasutati kahe suurema jõe vooluhulgast niisutamiseks 29–33 km3/a. 1950. aastatel suurendati niisutavate põldude pindalasid ja ehitati veehoidlaid, mistõttu suurenes ärajuhitava vesi hulk 35–42 km3/a. Sel perioodil esinev suurem sademete hulk kompenseeris puudujäägi, mistõttu järvevee tase püsis veel stabiilsena.
|
Kasutatava vee hulk tõusis 70–75 km3/a, mis ei tasakaalustanud enam aurumist ning veetase hakkas järves pidevalt langema.
|
Kasutatava vesi hulk tõusis 70–75 km3/a, mis ei tasakaalustanud enam aurumist ning veetase hakkas järves pidevalt langema.
|
Ajavahemikus 1971–1980 jõudis aastas järve vaid keskmiselt 10% jõgede vooluhulgast ning mõnel kuivemal aastal ei jõudnud järve mööda jõgesid üldse vett.
|
Ajavahemikus 1971–1980 jõudis aastas järv vaid keskmiselt 10% jõgede vooluhulgast ning mõnel kuivemal aastal ei jõudnud järv mööda jõgesid üldse vett.
|
Alates 1960. aastatest on Araali mere pindala seoses veemahu vähenemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud.
|
Alates 1960. aastatest on Araali meri pindala seoses veemahu vähenemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud.
|
Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajandi keskel.
|
Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajand keskel.
|
20. sajandi esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni soolasid, ning järvevesi oli kaltsiumkarbonaadiga üle küllastunud.
|
20. sajand esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni soolasid, ning järvevesi oli kaltsiumkarbonaadiga üle küllastunud.
|
Enamus sellest sadestus jõe ja järvevee segunemisel madalikes, lahtedes ja filtreerivates järvedes põhja-, ida- ja lõunaranniku läheduses (lääneranniku kallas on järsk ja piirneb platooga).
|
Enamus sellest sadestus jõe ja järvevee segunemisel madalikes, lahtedes ja filtreerivates järvedes põhja-, ida ja lõunaranniku läheduses (lääneranniku kallas on järsk ja piirneb platooga).
|
Seoses jõgede veerežiimi drastilise muutumisega on muutunud ka jõgede vee kvaliteet.
|
Seoses jõgede veerežiimi drastilise muutumisega on muutunud ka jõgede vesi kvaliteet.
|
Kuna jõgedes on kasvanud pinnasevee (niisutuspõldusid läbinud vesi) osakaal, siis on suurenenud oluliselt soolade sisaldus ja vee saastatus.
|
Kuna jõgedes on kasvanud pinnasevee (niisutuspõldusid läbinud vesi) osakaal, siis on suurenenud oluliselt soolade sisaldus ja vesi saastatus.
|
Kuivematel aastatel on Amudarja vee soolasisaldus 0,8–1,0 ja Sõrdarjal 1,5–2,0 g/l.
|
Kuivematel aastatel on Amudarja vesi soolasisaldus 0,8–1,0 ja Sõrdarjal 1,5–2,0 g/l.
|
Seetõttu on soolade juurdevool merre vähenenud vaid 18%, samal ajal on aga vee juurdevool vähenenud üle 46%.
|
Seetõttu on soolade juurdevool merre vähenenud vaid 18%, samal ajal on aga vesi juurdevool vähenenud üle 46%.
|
Seoses karbonaatide osakaalu vähenemisega on kaks korda vähenenud soolade settimine jõe- ja järvevee segunemise piirkonnas.
|
Seoses karbonaatide osakaalu vähenemisega on kaks korda vähenenud soolade settimine jõgi ja järvevee segunemise piirkonnas.
|
Pärast järve kahanemise algust on vee soolsus järjepidevalt suurenenud.
|
Pärast järve kahanemise algust on vesi soolsus järjepidevalt suurenenud.
|
1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni järel saavutasid bolševikud võimu Araali mere piirkonnas ning 1918. aastal kirjutas V. I. Lenin alla dekreedile, mille järgi pidi eraldatama 50 miljonit rubla niisutuskanalite rajamiseks Turkestani.
|
1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni järel saavutasid bolševikud võimu Araali meri piirkonnas ning 1918. aastal kirjutas V. I. Lenin alla dekreedile, mille järgi pidi eraldatama 50 miljonit rubla niisutuskanalite rajamiseks Turkestani.
|
1970. aastatel oli veetaseme languse kiirus juba 50–60 cm aastas ja 1980. aastatel 80–90 cm aastas.
|
1970. aastatel oli veetase languse kiirus juba 50–60 cm aastas ja 1980. aastatel 80–90 cm aastas.
|
Hoolimata sellest suurendati niisutusvee hulka: Amudarjast ja Sõrdarjast võetava vee maht kahekordistus ajavahemikus 1960–1980.
|
Hoolimata sellest suurendati niisutusvee hulka: Amudarjast ja Sõrdarjast võetava vesi maht kahekordistus ajavahemikus 1960–1980.
|
Selles öeldi, et vee ohjeldamatu kulutamine puuvillapõldude niisutamiseks ei anna reaalset toodangu kasvu.
|
Selles öeldi, et vesi ohjeldamatu kulutamine puuvillapõldude niisutamiseks ei anna reaalset toodangu kasvu.
|
Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi.
|
Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning meri alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi.
|
Järve pindala oli 20. sajandi lõpuks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%.
|
Järve pindala oli 20. sajand lõpuks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%.
|
Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile, mis tähendas järve 8. kohta maailmas.
|
Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile, mis tähendas järv 8. kohta maailmas.
|
Samal ajal oli järve soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini.
|
Samal ajal oli järv soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini.
|
Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänapäevaks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.
|
Araali meri oli eelmise sajand keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänapäevaks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.
|
Kui 1960. aastal oli järve pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt vähenenud 12 130 ruutkilomeetrile.
|
Kui 1960. aastal oli järv pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt vähenenud 12 130 ruutkilomeetrile.
|
Oktoobris 2003 teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada betoonist tamm Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust.
|
Oktoobris 2003 teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada betoonist tamm Araali meri kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust.
|
Aasta pärast tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meetri võrra – 38 meetrile – ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.
|
Aasta pärast tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meeter võrra – 38 meetrile – ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.
|
Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud.
|
Araali meri ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud.
|
Kõige rohkem on kannatanud Amudarja jõe delta.
|
Kõige rohkem on kannatanud Amudarja jõgi delta.
|
Seoses Araali mere taandumisega alanes ka ümbruskonna põhjavee tase, mis kiirendas kõrbestumise protsessi.
|
Seoses Araali mere taandumisega alanes ka ümbruskond põhjavee tase, mis kiirendas kõrbestumise protsessi.
|
1990. aastate keskel kasvasid järve rannikupiirkonnas küllusliku roheluse (puud ja põõsad) asemel halofüütide ja kserofüütide rühmad.
|
1990. aastate keskel kasvasid järv rannikupiirkonnas küllusliku roheluse (puud ja põõsad) asemel halofüütide ja kserofüütide rühmad.
|
Järve suunatakse pidevalt põldude niisutamisest üle jäänud vett, nii on sattunud järve väetisi, pestitsiide ja muid põllumajanduses kasutatavaid kemikaale.
|
Järve suunatakse pidevalt põldude niisutamisest üle jäänud vett, nii on sattunud järv väetisi, pestitsiide ja muid põllumajanduses kasutatavaid kemikaale.
|
Samuti on kuivale jäänud Araali mere põhi saastunud.
|
Samuti on kuivale jäänud Araali meri põhi saastunud.
|
Maapinna temperatuurid võivad selles regioonis tõusta kuni 60 °C, mis vähendavad oluliselt patogeensete mikroorganismide ellujäämise ja levimise tõenäosust.
|
Maapinna temperatuurid võivad selles regioonis tõusta kuni 60 °C, mis vähendavad oluliselt patogeensete mikroorganismide ellujäämise ja levimine tõenäosust.
|
Araali mere majandust võis 20. sajandil siduda eelkõige kalatööstusega.
|
Araali meri majandust võis 20. sajandil siduda eelkõige kalatööstusega.
|
Aastas ulatus kaubaveo maht kuni 250 000 tonnini.
|
Aastas ulatus kaubavedu maht kuni 250 000 tonnini.
|
Usbekistani territooriumil on kuivanud Araali mere basseinist leitud maagaasi maardla, mille varude suuruseks on hinnatud 65 miljonit tonni.
|
Usbekistani territooriumil on kuivanud Araali meri basseinist leitud maagaasi maardla, mille varude suuruseks on hinnatud 65 miljonit tonni.
|
Araali järve ranniku tragöödiale on pühendatud Dmitri Svetozarovi film "Koerad" ("Псы"; 1989).
|
Araali järv ranniku tragöödiale on pühendatud Dmitri Svetozarovi film "Koerad" ("Псы"; 1989).
|
Sihtasutus Mirrormundo andis 2000. aastal välja dokumentaalfilmi "Delta Blues – in a land of cotton", kus käsitletakse probleeme, mida Araali mere kuivamine on tekitanud selle piirkonna elanikele ja keskkonnale.
|
Sihtasutus Mirrormundo andis 2000. aastal välja dokumentaalfilmi "Delta Blues – in a land of cotton", kus käsitletakse probleeme, mida Araali meri kuivamine on tekitanud selle piirkonna elanikele ja keskkonnale.
|
Pärast Nõukogude okupatsiooni algust anti Arsenal-Crossley soomusautod Punaarmeele ja nende lõplik saatus pole teada.
|
Pärast Nõukogude okupatsioon algust anti Arsenal-Crossley soomusautod Punaarmeele ja nende lõplik saatus pole teada.
|
Oma aja kohta olid need moodsad kergesoomusautod.
|
Oma aeg kohta olid need moodsad kergesoomusautod.
|
Ühe auto hind oli umbes 27 000 Eesti krooni (kogu seeria maksis rohkem kui 350 000 Eesti krooni).
|
Ühe auto hind oli umbes 27 000 Eesti kroon (kogu seeria maksis rohkem kui 350 000 Eesti krooni).
|
Soomusautod olid 4,87 meetrit pikad, 1,80 meetrit laiad ja 2,43 meetri kõrgused.
|
Soomusautod olid 4,87 meetrit pikad, 1,80 meetrit laiad ja 2,43 meeter kõrgused.
|
Kuna uue tehnika hankimine ebaõnnestus, tehti 1939.–1940. aasta vahetusel plaan olemasoleva tehnika täiustamiseks, mis muuhulgas nägi ette ka Arsenal-Crossley soomusautode relvastuse uuendamise.
|
Kuna uue tehnika hankimine ebaõnnestus, tehti 1939.–1940. aasta vahetusel plaan olemasoleva tehnika täiustamiseks, mis muuhulgas nägi ette ka Arsenal-Crossley soomusautode relvastus uuendamise.
|
Kõik soomusautod pidid torni saama 37 mm kahuri ja juhi kõrvale masina esiküljele tuli paigutada soomusümbrises Madsen kuulipilduja.
|
Kõik soomusautod pidid torni saama 37 mm kahuri ja juhi kõrvale masin esiküljele tuli paigutada soomusümbrises Madsen kuulipilduja.
|
Need plaanid jäid enne Nõukogude okupatsiooni algust rahapuudusel täitmata.
|
Need plaanid jäid enne Nõukogude okupatsioon algust rahapuudusel täitmata.
|
Aastal 1930 muudeti see Tallinna Maleva üksikuks soomusautorühmaks, mis allus otse maleva pealikule.
|
Aastal 1930 muudeti see Tallinna Maleva üksikuks soomusautorühmaks, mis allus otse malev pealikule.
|
Ka rühma liikmete vorm erines teiste kaitseliitlaste omast: vormipalitu asemel kanti musta nahkkuube.
|
Ka rühm liikmete vorm erines teiste kaitseliitlaste omast: vormipalitu asemel kanti musta nahkkuube.
|
Varsti pärast Nõukogude okupatsiooni algust auto-tanki rügement kaotati.
|
Varsti pärast Nõukogude okupatsioon algust auto-tanki rügement kaotati.
|
Kus täpselt Arsenal-Crossley soomusautod Teise maailmasõja keerises lõpetasid, ei ole teada, kuid ühes Paldiski vallutamisest tehtud Saksa rindekroonikas võib näha ühte Arsenal-Crossleyt purukslastuna põlemas.
|
Kus täpselt Arsenal-Crossley soomusautod Teise maailmasõda keerises lõpetasid, ei ole teada, kuid ühes Paldiski vallutamisest tehtud Saksa rindekroonikas võib näha ühte Arsenal-Crossleyt purukslastuna põlemas.
|
24. veebruaril 2018 toimetati Paide keskväljakul esimest korda rahva ette soomusauto Arsenal-Crossley koopia, millelt loeti ette Eesti iseseisvusmanifest.
|
24. veebruaril 2018 toimetati Paide keskväljakul esimest korda rahvas ette soomusauto Arsenal-Crossley koopia, millelt loeti ette Eesti iseseisvusmanifest.
|
Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
|
Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalender järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
|
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel.
|
Oma eluajal ja ka veel 18. sajand lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajand esimesel poolel.
|
Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organist Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana.
|
Johann Sebastian Bach sündis vana kalender järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organist Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana.
|
Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–1693) tutvustas noorele sugulasele orelimängu.
|
Isa õpetas talle juba lapsena viiul ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–1693) tutvustas noorele sugulasele orelimängu.
|
Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud.
|
Kui uskuda tema hilisema õpilane Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud.
|
Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid.
|
Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevus kohta selgeid andmeid.
|
Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina.
|
Arnstadtis töötas Bach Uue kirik organistina.
|
See töökoht oli küll tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralik 84 kuldnat.
|
See töökoht oli küll tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aeg kohta küllaltki korralik 84 kuldnat.
|
Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku orel täiesti uus.
|
Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kirik orel täiesti uus.
|
Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina.
|
Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kirik organistina.
|
Muuhulgas kirjutas Bach Köthenis kuus Brandenburgi kontserti, "Hästitempereeritud klaviiri" esimese vihiku, viiulikontserdid a-moll ja E-duur, tšellosüidid, kontserdi kahele viiulile d-moll, keelpillidele ja basso continuo'le, orkestrisüidid ning sonaadid ja partiitad sooloviiulile.
|
Muuhulgas kirjutas Bach Köthenis kuus Brandenburgi kontserti, "Hästitempereeritud klaviiri" esimese vihiku, viiulikontserdid a-moll ja E-duur, tšellosüidid, kontsert kahele viiulile d-moll, keelpillidele ja basso continuo'le, orkestrisüidid ning sonaadid ja partiitad sooloviiulile.
|
5. juulil 1722 suri Leipzigi Tooma kiriku kantor Johann Kuhnau ja koht jäi vakantseks.
|
5. juulil 1722 suri Leipzigi Tooma kirik kantor Johann Kuhnau ja koht jäi vakantseks.
|
Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid.
|
Nekroloogi järgi oli surm põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid.
|
Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi.
|
Uusima käsitlus kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi.
|
Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud.
|
Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajand kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud.
|
Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu.
|
Neist viimasel pole autor täpsustanud teos koosseisu.
|
Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel.
|
Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamine traditsioon suure reede jumalateenistustel.
|
Tutvus Vivaldi muusikaga lisas nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi väljenduslaadi.
|
Tutvus Vivaldi muusikaga lisas nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontsert väljenduslaadi.
|
Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõigi nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks Prantsuse stiilis avamäng (ouverture).
|
Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõigi nelja puhul on teos esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks Prantsuse stiilis avamäng (ouverture).
|
Mänd sai nime esmakirjeldaja, šoti botaaniku John Hutton Balfouri (1808–1884) järgi.
|
Mänd sai nimi esmakirjeldaja, šoti botaaniku John Hutton Balfouri (1808–1884) järgi.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.