Estonian BLiMP (experimental!)
Collection
28 items
•
Updated
Dataset Viewer
original
stringlengths 33
460
| corrupted
stringlengths 32
459
|
|---|---|
Saar asub Hiiumaa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.
|
Saar asub Hiiumaa vald territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.
|
Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.
|
Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.
|
Nähtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede järgi.
|
Nähtavasti on saar nimi saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede järgi.
|
5 meetri sügavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt läänes, edelas ja lõunas.
|
5 meeter sügavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt läänes, edelas ja lõunas.
|
Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.
|
Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavus järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.
|
Mõnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri kõrgused rüsijäävallid.
|
Mõnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meeter kõrgused rüsijäävallid.
|
Hanerahu nagu Hiiumaa ja ülejäänudki Eesti püsib kõval ja kindlal kristalsel aluskorral ning asub Ida-Euroopa platvormi äärealal.
|
Hanerahu nagu Hiiumaa ja ülejäänudki Eesti püsib kõval ja kindlal kristalsel aluskorral ning asub Ida-Euroopa platvorm äärealal.
|
Viimase jääaja lõppedes oli Hiiumaa koos oma väikesaartega üle ujutatud veega, millest vabanemise tingis maakerge ning Läänemere areng.
|
Viimase jääaja lõppedes oli Hiiumaa koos oma väikesaartega üle ujutatud veega, millest vabanemine tingis maakerge ning Läänemere areng.
|
Maastikugeograaf Urve Sepa 1974. aastal koostatud Hiiumaa maastikuliste mikrorajoonide kaardi järgi kuulub Hanerahu koos teiste Hiiumaa kagurannikule jäävate väikesaartega omaette mikrorajooni.
|
Maastikugeograaf Urve Sepa 1974. aastal koostatud Hiiumaa maastikuliste mikrorajoonide kaart järgi kuulub Hanerahu koos teiste Hiiumaa kagurannikule jäävate väikesaartega omaette mikrorajooni.
|
Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.
|
Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis meri poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.
|
Maastikugeograaf Ivar Aroldi 2005. aastal koostatud Hiiumaa paikkonna maastikulise liigestatuse kaardi järgi on Hanerahu tänapäeval vähekarbonaatse kattega meretasandik.
|
Maastikugeograaf Ivar Aroldi 2005. aastal koostatud Hiiumaa paikkonna maastikulise liigestatuse kaart järgi on Hanerahu tänapäeval vähekarbonaatse kattega meretasandik.
|
Suveks ei saa loomad Hanerahule jääda, sest nad jääksid seal üsna pea nälga, kuigi 2000. aasta suvel võis saarel haudelinnustiku vähesuse põhjal järeldades olla rebane, kährik või mink.
|
Suveks ei saa loomad Hanerahule jääda, sest nad jääksid seal üsna pea nälga, kuigi 2000. aasta suvel võis saarel haudelinnustiku vähesus põhjal järeldades olla rebane, kährik või mink.
|
Jälgi inimtegevusest näitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala sildi ka üks kivi.
|
Jälgi inimtegevusest näitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala silt ka üks kivi.
|
Mälestuse on kivisse raiunud kolm meest, kes paadiga Haapsalust Muhusse tulles jäid tugeva tormi kätte ning olid sunnitud maabuma Hanerahul.
|
Mälestuse on kivisse raiunud kolm meest, kes paadiga Haapsalust Muhusse tulles jäid tugeva torm kätte ning olid sunnitud maabuma Hanerahul.
|
Pärast tuule vaibumist õnnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli püsiasustus.
|
Pärast tuul vaibumist õnnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli püsiasustus.
|
Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud.
|
Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääs pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud.
|
Praeguseks on säilinud ainult kiviaedade lõigud, nukile lähimad majad on mõnesaja meetri kaugusel (Mõisaküla Ranna-Uielu talu).
|
Praeguseks on säilinud ainult kiviaedade lõigud, nukile lähimad majad on mõnesaja meeter kaugusel (Mõisaküla Ranna-Uielu talu).
|
16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.
|
16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülem alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.
|
Saksa okupatsiooni lõppedes novembris 1918 valmistusid okupatsiooniväed peatselt Eestist lahkuma.
|
Saksa okupatsioon lõppedes novembris 1918 valmistusid okupatsiooniväed peatselt Eestist lahkuma.
|
Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.
|
Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas november keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.
|
Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.
|
Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staap ametnik Erik Dannenberg.
|
Sealt, tänu soomlaste vastutulelikkusele, toodi 1918. aasta detsembri esimesel poolel Tallinna vanu Vene 87 mm välikahureid M1895.
|
Sealt, tänu soomlaste vastutulelikkusele, toodi 1918. aasta detsember esimesel poolel Tallinna vanu Vene 87 mm välikahureid M1895.
|
Polgu patareid panid sõja ajal aluse 2. ja 3. suurtükiväepolgule 1. ja 2. diviisis.
|
Polgu patareid panid sõda ajal aluse 2. ja 3. suurtükiväepolgule 1. ja 2. diviisis.
|
26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.
|
26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülem kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.
|
Patarei avas esimest korda tule 28. detsembril Pruuna mõisa (saksa keeles Tois) juurest Tapa jaama pihta, lastes välja 22 granaati.
|
Patarei avas esimest korda tule 28. detsembril Pruuna mõisa (saksa keeles Tois) juurest Tapa jaam pihta, lastes välja 22 granaati.
|
Kohtla küla juures sattus patarei 16. jaanuaril vaenlase soomusrongi ja selle dessandi tule alla, kuid asus silmapilkselt positsioonile ja kihutas mõne tabava pauguga minema nii soomusrongi kui ka dessandi.
|
Kohtla küla juures sattus patarei 16. jaanuaril vaenlase soomusrongi ja selle dessandi tuli alla, kuid asus silmapilkselt positsioonile ja kihutas mõne tabava pauguga minema nii soomusrongi kui ka dessandi.
|
2. veebruaril eraldas patarei oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetungi Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.
|
2. veebruaril eraldas patarei oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetung Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.
|
Patarei tegi kaasa Landeswehri sõja, võttes Rondenpoisi juures osa Kuulipilduja mäe ja Jegeli jõe lahingutest.
|
Patarei tegi kaasa Landeswehri sõja, võttes Rondenpoisi juures osa Kuulipilduja mägi ja Jegeli jõe lahingutest.
|
15. juulil liikus patarei Koskolovosse Luuga lahe piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel.
|
15. juulil liikus patarei Koskolovosse Luuga lahe piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastane positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel.
|
22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.
|
22. oktoobril liikus patarei Koporje laht piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.
|
10. novembril jõudis üksus Velikino mõisa tagasi ja tegutses järvedevahelises piirkonnas kuni novembri keskpaigani.
|
10. novembril jõudis üksus Velikino mõisa tagasi ja tegutses järvedevahelises piirkonnas kuni november keskpaigani.
|
Tulepositsioonil Keikino juures püsis patarei sõja lõpuni, toetades 4. jalaväepolku tema tegevusel.
|
Tulepositsioonil Keikino juures püsis patarei sõda lõpuni, toetades 4. jalaväepolku tema tegevusel.
|
12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.
|
12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsk patarei formeerimine kiiresti läbi viia.
|
Teel Rakverre varitses patarei nr. 2 ešeloni hädaoht: Ülemiste lähedal lendas kohalike äraandjate käe läbi õhku raudteesild ešeloni viimase vaguni taga.
|
Teel Rakverre varitses patarei nr. 2 ešeloni hädaoht: Ülemiste lähedal lendas kohalike äraandjate käe läbi õhku raudteesild ešeloni viimase vagun taga.
|
Olles positsioonil Rägavere mõisas, võeti patarei poole kilomeetri kauguselt vaenlase püssitule alla.
|
Olles positsioonil Rägavere mõisas, võeti patarei poole kilomeeter kauguselt vaenlase püssitule alla.
|
Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.
|
Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päev eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.
|
Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.
|
Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoon ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.
|
Perioodil 14. detsembrist 1918 kuni 1. jaanuarini 1919 toetas patarei 5. jalaväepolgu osi taandumislahingutes Rakvere alt kuni Jägala jõe jooneni.
|
Perioodil 14. detsembrist 1918 kuni 1. jaanuarini 1919 toetas patarei 5. jalaväepolgu osi taandumislahingutes Rakvere alt kuni Jägala jõgi jooneni.
|
Kuni 1. augustini 1919 asus patarei Väike-Soldina mõisa juures, kust tulistas Narva jõe idakaldail tegutsenud vastase jalaväeosi, patareisid, soomusronge ja soomusautosid.
|
Kuni 1. augustini 1919 asus patarei Väike-Soldina mõisa juures, kust tulistas Narva jõe idakaldail tegutsenud vastane jalaväeosi, patareisid, soomusronge ja soomusautosid.
|
4. augustil liikus patarei Luuga jõe joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külade piirkonnas.
|
4. augustil liikus patarei Luuga jõgi joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külade piirkonnas.
|
Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõe läänekaldal.
|
Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõgi läänekaldal.
|
Sõja lõpu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.
|
Sõja lõpp poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.
|
Staabikapten Laretei sai Viru rinde juhatajalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt 9. detsembril 1918 käsu patareid formeerima asuda.
|
Staabikapten Laretei sai Viru rinde juhatajalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt 9. detsembril 1918 käsk patareid formeerima asuda.
|
Nii oli 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 kõigist välipatareidest esimene, kes Vabadussõjas vaenlase pihta tule avas.
|
Nii oli 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 kõigist välipatareidest esimene, kes Vabadussõjas vaenlase pihta tuli avas.
|
Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.
|
Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsember hommikul.
|
Rühm asus 12. detsembril 5. jalaväepolgu ülema käsul tulepositsioonile Vaeküla Liiva kõrtsi juurde, kust tulistas samal päeval Ulvi ja Põlula mõisaid, lastes neile 95 mürsku.
|
Rühm asus 12. detsembril 5. jalaväepolgu ülem käsul tulepositsioonile Vaeküla Liiva kõrtsi juurde, kust tulistas samal päeval Ulvi ja Põlula mõisaid, lastes neile 95 mürsku.
|
Taandumine kestis kuni Kaberla külani Jägala jõe lähedal.
|
Taandumine kestis kuni Kaberla külani Jägala jõgi lähedal.
|
29. juunil läks patarei nr. 3 Narva jõe idakaldale ja asus positsioonile V.-Sala mõisa lähedal, kust 8. augustil vahetas positsiooni Dubrovka küla juurde.
|
29. juunil läks patarei nr. 3 Narva jõgi idakaldale ja asus positsioonile V.-Sala mõisa lähedal, kust 8. augustil vahetas positsiooni Dubrovka küla juurde.
|
22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patarei nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.
|
22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patarei nr. 3 lasi päev jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.
|
Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.
|
Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minut jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.
|
Kuni sõja lõpuni püsis patarei nr. 3 positsioonil Kobõljaki juures, kust tulistas vaenlase osi Jamburgi maantee ja raudtee piirkonnas.
|
Kuni sõda lõpuni püsis patarei nr. 3 positsioonil Kobõljaki juures, kust tulistas vaenlase osi Jamburgi maantee ja raudtee piirkonnas.
|
Patarei nr. 4 toetas agaralt Petseri vallutamist 4. veebruaril 1919, võttes juba eelmisel päeval tabava tule alla Petseri jaama ja Piusa jõe ülekäigud.
|
Patarei nr. 4 toetas agaralt Petseri vallutamist 4. veebruaril 1919, võttes juba eelmisel päeval tabava tuli alla Petseri jaama ja Piusa jõe ülekäigud.
|
Ägedas tulevõitluses kihutati minema vastase suurtükipatarei ning 4. veebruaril Petseri jaamast ka vaenlase soomusrong.
|
Ägedas tulevõitluses kihutati minema vastane suurtükipatarei ning 4. veebruaril Petseri jaamast ka vaenlase soomusrong.
|
Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.
|
Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aeg jooksul 200 punaarmeelast.
|
26. detsembril kell 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse.
|
26. detsembril kell 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülem käsutusse.
|
See ei lase kõige pealt patareil kõike enda jõudu välja näidata, alandab meeste meeleolu ja on üheks tõsisemaks tõkkeks korraliku patarei majapidamise juures.
|
See ei lase kõige pealt patareil kõike enda jõudu välja näidata, alandab meeste meeleolu ja on üheks tõsisemaks tõkkeks korraliku patarei majapidamine juures.
|
Kaheksa hobusega on vahel ka raske lume sees suurtükki edasi viia, iseäranis siis, kui jalavägi küüthobuste peal sõitu teeb – kuid maha pole meie nendest veel kordagi jäänud...
|
Kaheksa hobusega on vahel ka raske lumi sees suurtükki edasi viia, iseäranis siis, kui jalavägi küüthobuste peal sõitu teeb – kuid maha pole meie nendest veel kordagi jäänud...
|
Oktoobri lõpul laaditi üksus uuesti rongile ja saadeti Alūksnesse 3. jalaväepolgu ülema käsutusse; patarei rühmad asusid seal positsioonile Malopi ja Tarvasi mõisa juurde.
|
Oktoobri lõpul laaditi üksus uuesti rongile ja saadeti Alūksnesse 3. jalaväepolgu ülem käsutusse; patarei rühmad asusid seal positsioonile Malopi ja Tarvasi mõisa juurde.
|
16. novembril saadeti patarei rongiga üle Ramotski, Valga ja Tapa Viru rindele, kuhu saabuti 19. novembril ja asuti 1. diviisi ülema käsutusse.
|
16. novembril saadeti patarei rongiga üle Ramotski, Valga ja Tapa Viru rindele, kuhu saabuti 19. novembril ja asuti 1. diviisi ülem käsutusse.
|
Seal tegutses patarei kuni sõja lõpuni, saates vahepeal I rühma Auvere–Mustajõe piirkonda.
|
Seal tegutses patarei kuni sõja lõpuni, saates vahepeal I rühm Auvere–Mustajõe piirkonda.
|
Tähtsamaks lahingupäevaks osutus patarei esimene aastapäev, 18. detsember, mil löödi tagasi Krivasoo juures üle Narva jõe tunginud vaenlase osad.
|
Tähtsamaks lahingupäevaks osutus patarei esimene aastapäev, 18. detsember, mil löödi tagasi Krivasoo juures üle Narva jõgi tunginud vaenlase osad.
|
Pärast rahulepingu sõlmimist toodi patarei lõplikult üle 1. suurtükiväepolku.
|
Pärast rahuleping sõlmimist toodi patarei lõplikult üle 1. suurtükiväepolku.
|
1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kapten Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.
|
1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülem kapten Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.
|
10. veebruaril sõitis polgu staap Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse.
|
10. veebruaril sõitis polgu staap Viru rindele 1. diviisi ülem käsutusse.
|
Polgu staap püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.
|
Polgu staap püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõda lõpuni.
|
Nad õppisid teinetest hästi tundma, mis tõstis lahingutes Eesti väikesearvulise suurtükiväe tegevuse tõhusust.
|
Nad õppisid teinetest hästi tundma, mis tõstis lahingutes Eesti väikesearvulise suurtükiväe tegevus tõhusust.
|
Suurtükiväe peamised sihtmärgid olid vastase jalaväeahelikud ja -kolonnid, harvemini ka vaenulikud suurtükipatareid.
|
Suurtükiväe peamised sihtmärgid olid vastane jalaväeahelikud ja -kolonnid, harvemini ka vaenulikud suurtükipatareid.
|
Eesti suurtükituli tabas harilikult pärast esimesi laske, tekitades kaotusi vastase ridades ning tõstes oma vägede moraali.
|
Eesti suurtükituli tabas harilikult pärast esimesi laske, tekitades kaotusi vastane ridades ning tõstes oma vägede moraali.
|
Mürskude valikut mõjutas ka see, et patareide väikese arvu tõttu pikal rindejoonel oldi sunnitud tulistama laiadel sektoritel korraliku vaatluseta.
|
Mürskude valikut mõjutas ka see, et patareide väikese arv tõttu pikal rindejoonel oldi sunnitud tulistama laiadel sektoritel korraliku vaatluseta.
|
1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.
|
1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.
|
/23. aasta talvel saatis rügement meeskonna Jägalasse alalise suurtükiväelaagri ehitustöödele.
|
/23. aasta talvel saatis rügement meeskond Jägalasse alalise suurtükiväelaagri ehitustöödele.
|
Tööd edenesid jõudsalt ja juba 1923. aasta suvel oli rügemendi kasutada üks meeskonna elamu ja üks hobusetall.
|
Tööd edenesid jõudsalt ja juba 1923. aasta suvel oli rügemendi kasutada üks meeskond elamu ja üks hobusetall.
|
Alus sellele pandi eelnevate aastate arenguga kindralmajor Jaan Sootsi sõjaministriks oleku ajal.
|
Alus sellele pandi eelnevate aastate arenguga kindralmajor Jaan Sootsi sõjaministriks olek ajal.
|
15. märtsist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsioon ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.
|
15. märtsist 1924 kehtestati sõjavägi uus organisatsioon ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.
|
Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.
|
Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuur ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.
|
Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.
|
Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamine Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.
|
Ta on tuntud Venemaa keisririigi salapolitsei Üksiku Sandarmikorpuse (vene keeles Отдельный корпус жандармов) loojana ja riikliku julgeolekuasutuse – kolmanda osakonna juhina aastatel 1826–1844.
|
Ta on tuntud Venemaa keisririigi salapolitsei Üksiku Sandarmikorpuse (vene keeles Отдельный корпус жандармов) loojana ja riikliku julgeolekuasutuse – kolmanda osakond juhina aastatel 1826–1844.
|
1811. aastal lõi ta Ruse lahingus tagasi Venemaa keisririigi vägede tagaosa ohustanud Türgi väed, mille eest ta ülendati kindralmajoriks ja teda autasustati Püha Georgi 4. järgu ordeniga.
|
1811. aastal lõi ta Ruse lahingus tagasi Venemaa keisririigi vägede tagaosa ohustanud Türgi väed, mille eest ta ülendati kindralmajoriks ja teda autasustati Püha Georgi 4. järk ordeniga.
|
Hilisema sõjategevuse käigus paistis ta silma andeka väejuhina.
|
Hilisema sõjategevus käigus paistis ta silma andeka väejuhina.
|
Ta juhatas 1812. aastal rünnakut Veliži all, mille käigus võeti vangi 8000 vastase sõdurit ja 3 kindralit.
|
Ta juhatas 1812. aastal rünnakut Veliži all, mille käigus võeti vangi 8000 vastane sõdurit ja 3 kindralit.
|
Ta oli Moskva linna komandant enne selle vallutamist, linnast taandumise ajal ja pärast vabastamist määrati ta uuesti sealse garnisoni ülemaks.
|
Ta oli Moskva linn komandant enne selle vallutamist, linnast taandumise ajal ja pärast vabastamist määrati ta uuesti sealse garnisoni ülemaks.
|
Benckendorff lõi Prantsuse vägesid Tempelbergi all, mille eest sai Georgi ordeni 3. järgu, ja oli esimeste Venemaa sõjaväelaste hulgas, kes sisenesid Berliini.
|
Benckendorff lõi Prantsuse vägesid Tempelbergi all, mille eest sai Georgi orden 3. järgu, ja oli esimeste Venemaa sõjaväelaste hulgas, kes sisenesid Berliini.
|
Keiser jättis raporti tähelepanuta.
|
Keiser jättis raport tähelepanuta.
|
Benckendorff osales dekabristide ülestõusu mahasurumises 1825. aastal ning Nikolai I määras Benckendorffi vastloodud Kolmanda osakonna ja Sandarmi Üksikkorpuse ülemaks, neile ametikohtadele jäi ta kuni oma surmani 1844. aastal.
|
Benckendorff osales dekabristide ülestõusu mahasurumises 1825. aastal ning Nikolai I määras Benckendorffi vastloodud Kolmanda osakond ja Sandarmi Üksikkorpuse ülemaks, neile ametikohtadele jäi ta kuni oma surmani 1844. aastal.
|
1832. aasta 27. oktoobril andis Nikolai I Benckendorffile krahvi tiitli.
|
1832. aasta 27. oktoobril andis Nikolai I Benckendorffile krahv tiitli.
|
Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keiser 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.
|
Meessoost pärijate puudumine tõttu lubas keiser 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.
|
1838. aastal ostis krahv Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulase Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).
|
1838. aastal ostis krahv Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulane Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).
|
Krahv Alexander von Benckendorff abiellus kindralmajor Pavel Bibikovi lese Jelizavetaga (sündinud Jelizaveta Donets-Zahharževskaja (Елизавета Андреевна Донец-Захаржевская)).
|
Krahv Alexander von Benckendorff abiellus kindralmajor Pavel Bibikovi lesk Jelizavetaga (sündinud Jelizaveta Donets-Zahharževskaja (Елизавета Андреевна Донец-Захаржевская)).
|
Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis (murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall).
|
Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva üleminek värvitoonis (murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall).
|
Ajaloolise aja kõige võimsamad vulkaanipursked on olnud valdavalt andesiitse koostisega purskematerjaliga.
|
Ajaloolise aeg kõige võimsamad vulkaanipursked on olnud valdavalt andesiitse koostisega purskematerjaliga.
|
Nende hulka kuuluvad Tambora (1815), Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes ookeanide sügavuses.
|
Nende hulka kuuluvad Tambora (1815), Ehkki basalt ja basaltset materjal purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes ookeanide sügavuses.
|
Ohtliku käitumise tõttu on paljudel andesiitsetel tegevvulkaanidel alaliselt tegutsevad vulkanoloogiaobservatooriumid.
|
Ohtliku käitumine tõttu on paljudel andesiitsetel tegevvulkaanidel alaliselt tegutsevad vulkanoloogiaobservatooriumid.
|
Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis (murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ning datsiit helehall või kahvatupruun).
|
Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva üleminek värvitoonis (murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ning datsiit helehall või kahvatupruun).
|
Sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse.
|
Sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhk tingimustesse.
|
Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.
|
Suureneva rõhk käes pole paljud mineraalid enam stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.
|
Kivimid pole puhtad ained, vaid koosnevad paljudest erineva sulamistemperatuuriga mineraalidest (ka enamiku kivimit moodustavate mineraalide koostis ja seega ka sulamistemperatuur varieeruvad).
|
Kivimid pole puhtad ained, vaid koosnevad paljudest erineva sulamistemperatuuriga mineraalidest (ka enamik kivimit moodustavate mineraalide koostis ja seega ka sulamistemperatuur varieeruvad).
|
Selle protsessi kõik detailid ei ole tänaseks selged, kuid magma koostist mõjutavateks protsessideks on lisaks sulamisele ka fraktsioneeruv kristalliseerumine (magmast kristalliseeruvad mineraalid, mis magmaga koos edasi ei liigu ning muudavad seega selle koostist).
|
Selle protsess kõik detailid ei ole tänaseks selged, kuid magma koostist mõjutavateks protsessideks on lisaks sulamisele ka fraktsioneeruv kristalliseerumine (magmast kristalliseeruvad mineraalid, mis magmaga koos edasi ei liigu ning muudavad seega selle koostist).
|
Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C.
|
Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumine ajal on 950–1170 °C.
|
Väga üldiselt saab vulkaanid pursketüübi alusel jaotada kaheks: rahuliku käitumisega ja vedelat laavat purskavaiks ning plahvatuslikeks rohkelt püroklastilist materjali tootvaiks vulkaanideks.
|
Väga üldiselt saab vulkaanid pursketüübi alusel jaotada kaheks: rahuliku käitumisega ja vedelat laavat purskavaiks ning plahvatuslikeks rohkelt püroklastilist materjal tootvaiks vulkaanideks.
|
Laavavoolud on vaid üks osa andesiidi esinemisvormidest, sest andesiitsed vulkaanid on plahvatusliku pursketüübiga ning paiskavad suure osa magmast kraatrist välja väikesteks tükkideks fragmenteerununa, mis langevad maale tagasi vulkaaniliste pommide, plokkide, lapillide ja tuha näol.
|
Laavavoolud on vaid üks osa andesiidi esinemisvormidest, sest andesiitsed vulkaanid on plahvatusliku pursketüübiga ning paiskavad suure osa magmast kraatrist välja väikesteks tükkideks fragmenteerununa, mis langevad maale tagasi vulkaaniliste pommide, plokkide, lapillide ja tuhk näol.
|
End of preview. Expand
in Data Studio
README.md exists but content is empty.
- Downloads last month
- 311
Size of downloaded dataset files:
256 kB
Size of the auto-converted Parquet files:
256 kB
Number of rows:
1,337