Estonian BLiMP (experimental!)
Collection
28 items
•
Updated
Dataset Viewer
original
stringlengths 16
839
| corrupted
stringlengths 17
856
|
|---|---|
Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.
|
Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektari ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.
|
Saare kõrgeim punkt on 2,1 meetrit üle merepinna.
|
Saare kõrgeim punkti on 2,1 meetrit üle merepinna.
|
Alles Kambriumi ajastul, see on umbes 500 miljonit aastat tagasi, kattus piirkond uuesti merega.
|
Alles Kambriumi ajastul, see on umbes 500 miljonit aastat tagasi, kattus piirkonna uuesti merega.
|
Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.
|
Siia kuuluvate saarte arengu on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.
|
Saare külastamine toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.
|
Saare külastamise toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.
|
Polgu ülem Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.
|
Polgu ülem Eesti Vabadussõjas oli kapteni Hugo Kauler.
|
16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.
|
16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsu 1.
|
Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.
|
Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapteni Hugo Kauleri initsiatiivil.
|
Tema poolt peetud "nimekirjas ja alalolevate sõjaväelaste päevaraamatu" järgi olid juba 16. novembril 1918 kohal polgu ülem kapten Kauler, ajutine majandusülem leitnant Richard Lessel (endine 1.
|
Tema poolt peetud "nimekirjas ja alalolevate sõjaväelaste päevaraamatu" järgi olid juba 16. novembril 1918 kohal polgu ülem kapten Kauler, ajutine majandusülem leitnandi Richard Lessel (endine 1.
|
Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.
|
Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametniku Erik Dannenberg.
|
21. novembril määras sõjaminister Andres Larka kapten Kauleri 1. suurtükiväepolgu ajutiseks ülemaks.
|
21. novembril määras sõjaminister Andres Larka kapteni Kauleri 1. suurtükiväepolgu ajutiseks ülemaks.
|
1. suurtükiväepolgu ohvitserid võtsid 28. novembril "jalameestena" osa Joala lahingust, kus leitnant Georg Leets sai kahe püssikuuliga esimesena Vabadussõjas haavata.
|
1. suurtükiväepolgu ohvitserid võtsid 28. novembril "jalameestena" osa Joala lahingust, kus leitnandi Georg Leets sai kahe püssikuuliga esimesena Vabadussõjas haavata.
|
Vabadussõja algusega muutus vajadus suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.
|
Vabadussõja algusega muutus vajaduse suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.
|
Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareide arvult mitu korda.
|
Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseisu patareide arvult mitu korda.
|
29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnant Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.
|
29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnandi Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.
|
Patarei vanemohvitseriks määrati leitnant Hans Miller, nooremohvitseriks alamleitnant Georg Nieländer.
|
Patarei vanemohvitseriks määrati leitnandi Hans Miller, nooremohvitseriks alamleitnant Georg Nieländer.
|
26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.
|
26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapteni Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.
|
21.–27. mail võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.
|
21.–27. mail võttis II rühma alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.
|
Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.
|
Dessandi jooksul lasi see rühma ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.
|
22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.
|
22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admirali Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.
|
12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.
|
12. detsembril kella 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.
|
Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kell 10.00 oli patarei formeeritud.
|
Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kella 10.00 oli patarei formeeritud.
|
See laaditi rongile ja saadeti kell 17.00 Viru rindele.
|
See laaditi rongile ja saadeti kella 17.00 Viru rindele.
|
Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.
|
Riigireeturitel oli kavatsuse hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.
|
Patarei jõudis Rakverre 13. detsembril kell 24.00 ja 14. detsembril kell 08.00 oli juba Rägavere mõisa piirkonnas lahinguväljal.
|
Patarei jõudis Rakverre 13. detsembril kella 24.00 ja 14. detsembril kella 08.00 oli juba Rägavere mõisa piirkonnas lahinguväljal.
|
Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.
|
Patarei ülema käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.
|
Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.
|
Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülema kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.
|
Sõja lõpu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.
|
Sõja lõpu poole kaebas kapteni Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.
|
1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.
|
1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnandi August Rattiste juhatusel.
|
10. detsembril kell 18.00 oli I rühm valmis ning sõitis, koosseisus 3 ohvitseri, 30 meest, 20 hobust ja 2 suurtükki, öösel Narva poole.
|
10. detsembril kella 18.00 oli I rühm valmis ning sõitis, koosseisus 3 ohvitseri, 30 meest, 20 hobust ja 2 suurtükki, öösel Narva poole.
|
12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.
|
12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastase püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.
|
Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.
|
Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnandi Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.
|
Suurtükkideks sai II rühm omale kaks 87 mm välikahurit M1895, mis olid saadetud Rakverre 1. suurtükiväepolgust.
|
Suurtükkideks sai II rühma omale kaks 87 mm välikahurit M1895, mis olid saadetud Rakverre 1. suurtükiväepolgust.
|
Mehed ja hobused andis 5. jalaväepolk. 11. detsembril sõitis rühm Rakverest Rägavere mõisa, kuhu jõudis kell 22.00.
|
Mehed ja hobused andis 5. jalaväepolk. 11. detsembril sõitis rühma Rakverest Rägavere mõisa, kuhu jõudis kell 22.00.
|
Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega.
|
Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aja lahinguid ülekaaluka vaenlasega.
|
28. jaanuaril lahkus patareiülema kohalt staabikapten Laretei; uueks patareiülemaks sai leitnant Rattiste.
|
28. jaanuaril lahkus patareiülema kohalt staabikapten Laretei; uueks patareiülemaks sai leitnandi Rattiste.
|
Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.
|
Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastase ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.
|
Patareiülemaks ja formeerijaks oli leitnant Herman Maim.
|
Patareiülemaks ja formeerijaks oli leitnandi Herman Maim.
|
Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.
|
Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahingu 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.
|
1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kapten Johannes Roska.
|
1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kapteni Johannes Roska.
|
Patareisse määrati ka leitnant Georg Leets.
|
Patareisse määrati ka leitnandi Georg Leets.
|
26. detsembril kell 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse.
|
26. detsembril kella 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse.
|
Kohale jõudis üksus 27. detsembril kell kaks, relvadeks neli 87 mm suurtükki.
|
Kohale jõudis üksus 27. detsembril kella kaks, relvadeks neli 87 mm suurtükki.
|
Järgnes rida lahinguid, millistest tähtsamaks võis pidada Kärstna mõisa oma.
|
Järgnes rea lahinguid, millistest tähtsamaks võis pidada Kärstna mõisa oma.
|
Aprillis toetas I rühm Tallinna kaitsepataljoni lahingutes Hopa, Vana-Laitsna, Muženeki, Apekalnsi ja Mõniste piirkonnas ja 6. jalaväepolgu osi Vigandi, Turna, Härgmäe ja Kureli juures.
|
Aprillis toetas I rühma Tallinna kaitsepataljoni lahingutes Hopa, Vana-Laitsna, Muženeki, Apekalnsi ja Mõniste piirkonnas ja 6. jalaväepolgu osi Vigandi, Turna, Härgmäe ja Kureli juures.
|
Maikuus tegutses patarei Võrumaal Rõuge piirkonnas, kust mai lõpul arenes laiaulatuslik pealetung ja läbimurre Marienburgi, Alt-Schwanenburgi, Laudona ja Kreuzburgi suunas Väina jõeni, millest patarei võttis tulemusrikkalt osa koos 1. ja 2. ratsapolguga ja 1. jalaväepolgu 1. pataljoniga.
|
Maikuus tegutses patarei Võrumaal Rõuge piirkonnas, kust mai lõpul arenes laiaulatuslik pealetung ja läbimurde Marienburgi, Alt-Schwanenburgi, Laudona ja Kreuzburgi suunas Väina jõeni, millest patarei võttis tulemusrikkalt osa koos 1. ja 2. ratsapolguga ja 1. jalaväepolgu 1. pataljoniga.
|
25. novembril saabus patareile uus korraldus liikuda Narva-Jõesuhu, kust toetati 4. jalaväepolgu osi võitluses Kuradimäe-esisel sillapeal.
|
25. novembril saabus patareile uus korralduse liikuda Narva-Jõesuhu, kust toetati 4. jalaväepolgu osi võitluses Kuradimäe-esisel sillapeal.
|
1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kapten Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.
|
1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kapteni Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.
|
Tallinnas määrati 20. detsembril 1918 patarei ülemaks leitnant Richard Lessel ning tema juhtimisel algas üksuse formeerimine.
|
Tallinnas määrati 20. detsembril 1918 patarei ülemaks leitnandi Richard Lessel ning tema juhtimisel algas üksuse formeerimine.
|
Polgu adjutandiks määrati leitnant G. Krommel, sideülemaks leitnant Hugo Johannes Mölder, orkestrijuhiks kapellmeister Arro.
|
Polgu adjutandiks määrati leitnandi G. Krommel, sideülemaks leitnandi Hugo Johannes Mölder, orkestrijuhiks kapellmeister Arro.
|
10. veebruaril 1919 lähetati orkester (37 meest) tagavarapatarei juurde.
|
10. veebruaril 1919 lähetati orkestri (37 meest) tagavarapatarei juurde.
|
10. veebruaril sõitis polgu staap Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse.
|
10. veebruaril sõitis polgu staabi Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse.
|
Hiljem nimetati kapten Kauler 1. diviisi suurtükiväe ülemaks – talle allutati operatiivselt kõik suurtükiväeüksused Viru rindel.
|
Hiljem nimetati kapteni Kauler 1. diviisi suurtükiväe ülemaks – talle allutati operatiivselt kõik suurtükiväeüksused Viru rindel.
|
Polgu staap püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.
|
Polgu staabi püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.
|
Ehkki 1. suurtükiväepolgu esimesed patareid olid varustatud vanade ja tehniliselt kehvas seisukorras suurtükkidega, vähese laskemoonaga, puuduliku vaatlus-, side- ja voorivarustusega, tähendas nende rindele ilmumine siiski väga väärtuslikku abi jalaväele.
|
Ehkki 1. suurtükiväepolgu esimesed patareid olid varustatud vanade ja tehniliselt kehvas seisukorras suurtükkidega, vähese laskemoonaga, puuduliku vaatlus-, side- ja voorivarustusega, tähendas nende rindele ilmumise siiski väga väärtuslikku abi jalaväele.
|
Iseloomulik on šrapnellmürskude väiksem kasutamine võrreldes kildmürskudega (tollase nimetusega granaadid).
|
Iseloomulik on šrapnellmürskude väiksem kasutamise võrreldes kildmürskudega (tollase nimetusega granaadid).
|
Kildlaskemoona suur ülekaal tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.
|
Kildlaskemoona suur ülekaalu tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.
|
Šrapnellide kasutamine nõudnuks aga head vaatlust, tulejuhtimist ja väljaõpet, et saavutada soovitud lasketulemusi.
|
Šrapnellide kasutamise nõudnuks aga head vaatlust, tulejuhtimist ja väljaõpet, et saavutada soovitud lasketulemusi.
|
Nimelt oli vähemalt üks juhus, kus polguülema poolt tuli käsk gaasimürskude kasutamiseks.
|
Nimelt oli vähemalt üks juhus, kus polguülema poolt tuli käsu gaasimürskude kasutamiseks.
|
7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülem Oskar Palu; Välipatarei nr 2, ülem Jaan Tõnisson; Välipatarei nr 3, ülem August Ratiste; Välipatarei nr 4, ülem Artur Raag; Välipatarei nr 5, ülem Johannes Roska; Välipatarei nr 7, ülem Vladimir Janitz; Välipatarei nr 8, ülem Teofil Lukk; Välipatarei nr 9, ülem Georg Leets; Välipatarei nr 10, ülem Herman Maim; Välipatarei nr 11, ülem August Rose; Välipatarei nr 12, ülem Richard Lessel; Välipatarei nr 13, ülem Hans Miller; Välipatarei nr 14, ülem Christian Freiberg; Välipatarei nr 15, ülem Osvald Einer; Välipatarei nr 16, ülem Helmut Vilipus; Välipatarei nr 17, ülem Alvin Adler; Välipatarei nr 18, ülem Johannes Tamm.
|
7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülema Oskar Palu; Välipatarei nr 2, ülema Jaan Tõnisson; Välipatarei nr 3, ülema August Ratiste; Välipatarei nr 4, ülema Artur Raag; Välipatarei nr 5, ülema Johannes Roska; Välipatarei nr 7, ülema Vladimir Janitz; Välipatarei nr 8, ülema Teofil Lukk; Välipatarei nr 9, ülema Georg Leets; Välipatarei nr 10, ülema Herman Maim; Välipatarei nr 11, ülema August Rose; Välipatarei nr 12, ülema Richard Lessel; Välipatarei nr 13, ülema Hans Miller; Välipatarei nr 14, ülema Christian Freiberg; Välipatarei nr 15, ülema Osvald Einer; Välipatarei nr 16, ülema Helmut Vilipus; Välipatarei nr 17, ülema Alvin Adler; Välipatarei nr 18, ülema Johannes Tamm.
|
Kindluse patarei nr 1, ülem Lembit Hellat; Kindluse patarei nr 2, ülem Helmut Arro; Kindluse patarei nr 3, ülem Paul Kuusik; Kindluse patarei nr 4, ülem Nikolai Polonski; Kindluse patarei nr 5, ülem Paul Mühlverk; Kindluse patarei nr 6, ülem Georg Rasumov; Kindluse patarei nr 7, ülem Paul Borkmann; Kindluse patarei nr 8, ülem August Aron; Kindluse patarei nr 9, ülem August Kangro; Kindluse patarei nr 10, ülem Aleksander Mägi.
|
Kindluse patarei nr 1, ülema Lembit Hellat; Kindluse patarei nr 2, ülema Helmut Arro; Kindluse patarei nr 3, ülema Paul Kuusik; Kindluse patarei nr 4, ülema Nikolai Polonski; Kindluse patarei nr 5, ülema Paul Mühlverk; Kindluse patarei nr 6, ülema Georg Rasumov; Kindluse patarei nr 7, ülema Paul Borkmann; Kindluse patarei nr 8, ülema August Aron; Kindluse patarei nr 9, ülema August Kangro; Kindluse patarei nr 10, ülema Aleksander Mägi.
|
Tagavarapatarei, ülem Heinrich Laretei ja Sõjakooli patarei Karl Kool.
|
Tagavarapatarei, ülema Heinrich Laretei ja Sõjakooli patarei Karl Kool.
|
1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektor kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks.
|
1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektori kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks.
|
Sama aasta suvel korraldati esimene suurtükiväe laager Jägala piirkonnas, Kaberla oja kaldal.
|
Sama aasta suvel korraldati esimene suurtükiväe laagri Jägala piirkonnas, Kaberla oja kaldal.
|
Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupp suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.
|
Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupi suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.
|
1921. aasta sügisel kolisid polgu staap (Udriku mõisast) ja õppekomando (Neeruti mõisast) Narva linna, kus asusid juba 1.
|
1921. aasta sügisel kolisid polgu staabi (Udriku mõisast) ja õppekomando (Neeruti mõisast) Narva linna, kus asusid juba 1.
|
Tema ajutiseks asetäitjaks jäi kapten Jaan Taadler, keda omakorda asendas alates 18. novembrist ajutiselt alamkapten Paul Borkmann.
|
Tema ajutiseks asetäitjaks jäi kapteni Jaan Taadler, keda omakorda asendas alates 18. novembrist ajutiselt alamkapten Paul Borkmann.
|
1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.
|
1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamise Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.
|
Sama aasta 24. novembril muutus sõjaministri käskkirjaga nr. 475 venepärane 1. suurtükiväepolgu nimetus "1.
|
Sama aasta 24. novembril muutus sõjaministri käskkirjaga nr. 475 venepärane 1. suurtükiväepolgu nimetuse "1.
|
15. märtsist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsioon ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.
|
15. märtsist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsiooni ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.
|
1. suurtükiväegrupi moodustajaks ja ülemaks määrati major Toffer.
|
1. suurtükiväegrupi moodustajaks ja ülemaks määrati majori Toffer.
|
Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.
|
Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamise kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.
|
Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.
|
Uus organisatsiooni nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.
|
1821. aastal andis Benckendorff keiser Aleksander I-le enda algatusel koostatud ettekande, milles teavitas keisrit opositsioonilise Hüvanguliidu olemasolust ning soovitas nende suhtes kiiresti ja otsustavalt tegutseda.
|
1821. aastal andis Benckendorff keisri Aleksander I-le enda algatusel koostatud ettekande, milles teavitas keisrit opositsioonilise Hüvanguliidu olemasolust ning soovitas nende suhtes kiiresti ja otsustavalt tegutseda.
|
Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keiser 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.
|
Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keisri 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.
|
Alexander von Benckendorffil oli veider komme unustada oma nimi, mille meeldetuletamiseks pidi ta vaatama oma visiitkaarti.
|
Alexander von Benckendorffil oli veider kombe unustada oma nimi, mille meeldetuletamiseks pidi ta vaatama oma visiitkaarti.
|
1838. aastal ostis krahv Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulase Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).
|
1838. aastal ostis krahvi Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulase Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).
|
Krahv Alexander von Benckendorff on vürst Peeter Volkonski vanavanavanavanavanaisa.
|
Krahv Alexander von Benckendorff on vürsti Peeter Volkonski vanavanavanavanavanaisa.
|
Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.
|
Andesiidi struktuuri on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.
|
Andesiidi teke on keerukas ja selles osalevad muu hulgas vahevöö ainese osaline sulamine ning hilisem fraktsioneeruv kristalliseerumine ja segunemine maakoore materjaliga.
|
Andesiidi tekke on keerukas ja selles osalevad muu hulgas vahevöö ainese osaline sulamine ning hilisem fraktsioneeruv kristalliseerumine ja segunemine maakoore materjaliga.
|
Kuni IUGS-i tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamine reguleeritud.
|
Kuni IUGS-i tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamise reguleeritud.
|
Selle tulemuseks on tohutu kogus termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.
|
Selle tulemuseks on tohutu koguse termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.
|
Porfüüriline struktuur vihjab kivimi keerulisele tekkeloole.
|
Porfüüriline struktuuri vihjab kivimi keerulisele tekkeloole.
|
Moonde käigus vabaneb vesi kivimite pooriruumi ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid.
|
Moonde käigus vabaneb vee kivimite pooriruumi ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid.
|
Magma tihedus moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest.
|
Magma tiheduse moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest.
|
Seetõttu on ka basaldi tihedus pisut suurem kui andesiidil.
|
Seetõttu on ka basaldi tiheduse pisut suurem kui andesiidil.
|
Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C.
|
Andesiitse laava temperatuuri kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C.
|
Arvatakse, et mandrilise maakoore materjal ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi.
|
Arvatakse, et mandrilise maakoore materjali ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi.
|
Allpool moodustab pinnase põhiosa kaoliin, pinnas sisaldab ka kaoliniiti, halluasiiti ja gibbsiiti.
|
Allpool moodustab pinnase põhiosa kaoliin, pinnase sisaldab ka kaoliniiti, halluasiiti ja gibbsiiti.
|
Lumepiirist kõrgemal asuv pinnas sisaldab allofaani ja imogoliiti.
|
Lumepiirist kõrgemal asuv pinnase sisaldab allofaani ja imogoliiti.
|
Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandus paiknes, oli kreeka keeles Mons Porpyritis ('porfüürimägi').
|
Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevanduse paiknes, oli kreeka keeles Mons Porpyritis ('porfüürimägi').
|
Teine piirkond Euroopas, kus tänapäeval andesiiti tekib, on Island.
|
Teine piirkonna Euroopas, kus tänapäeval andesiiti tekib, on Island.
|
Rabakiviintrusioonidega on seotud ka aluseliste plaatjate intrusioonide ehk daikide esinemine (näiteks Häme daikiparv Soomes), kuid nende koostis on peamiselt basaltne.
|
Rabakiviintrusioonidega on seotud ka aluseliste plaatjate intrusioonide ehk daikide esinemise (näiteks Häme daikiparv Soomes), kuid nende koostis on peamiselt basaltne.
|
1 – kogu raud on arvutatud ümber kolmevalentse raua oksiidiks.
|
1 – kogu raua on arvutatud ümber kolmevalentse raua oksiidiks.
|
1844. aastal valminud mälestusmärk koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust.
|
1844. aastal valminud mälestusmärgi koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust.
|
Hoonest olid alles ainult müürid, kui ehitis taastati 2010–2013.
|
Hoonest olid alles ainult müürid, kui ehitise taastati 2010–2013.
|
Selle magava lõvi kuju (saksa keeles Schlafender Löwe) autor on saksa skulptor Christian Daniel Rauch, keda abistas nähtavasti tema õpilane Theodor Kalide.
|
Selle magava lõvi kuju (saksa keeles Schlafender Löwe) autori on saksa skulptor Christian Daniel Rauch, keda abistas nähtavasti tema õpilane Theodor Kalide.
|
Lisaks magava lõvi kujule on tuntud ka ärkvel lõvi skulptuur (saksa Wachender Löwe) samadelt autoritelt, mille koopiaid leidub Saksamaal ja Poolas.
|
Lisaks magava lõvi kujule on tuntud ka ärkvel lõvi skulptuuri (saksa Wachender Löwe) samadelt autoritelt, mille koopiaid leidub Saksamaal ja Poolas.
|
Käpa puudumist märkas Kärstna Kooli direktor Anu Roht, kui ta tegi Viljandi eakatele ekskursiooni.
|
Käpa puudumist märkas Kärstna Kooli direktori Anu Roht, kui ta tegi Viljandi eakatele ekskursiooni.
|
Tarvastu vallavanem Alar Karu pani ajalehe Sakala kaudu vandaalile ette käpp tagasi tuua, kuid seda ei juhtunud.
|
Tarvastu vallavanema Alar Karu pani ajalehe Sakala kaudu vandaalile ette käpp tagasi tuua, kuid seda ei juhtunud.
|
End of preview. Expand
in Data Studio
README.md exists but content is empty.
- Downloads last month
- 302
Size of downloaded dataset files:
206 kB
Size of the auto-converted Parquet files:
206 kB
Number of rows:
1,092