Datasets:

liu-nlp
/

estonian-blimp-gen-pl-to-part-pl-experimental

original stringlengths 43 460	corrupted stringlengths 43 460
Uuematel Nõukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990. aastate kaartidel kasutatakse nimekuju "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "Ханнераху" või "Ханне-раху".	Uuematel Nõukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990. aastaid kaartidel kasutatakse nimekuju "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "Ханнераху" või "Ханне-раху".
Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.	Suurtükiväelaste, eriti ohvitsere kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.
Nende ülesandeks oli patareide formeerimine sakslastelt ülevõetud suurtükkidest.	Nende ülesandeks oli patareisid formeerimine sakslastelt ülevõetud suurtükkidest.
Vabadussõja algusega muutus vajadus suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.	Vabadussõja algusega muutus vajadus suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareisid formeerimist alustati kiirendatud korras.
Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareide arvult mitu korda.	Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareisid arvult mitu korda.
2. veebruaril eraldas patarei oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetungi Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.	2. veebruaril eraldas patarei oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osi pealetungi Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.
Kuni 19. juunini püsis patarei Narva-Jõesuu piirkonnas, kus toetas tulega jalaväeosade pealetunge ida pool Narva jõge ja lõi sealjuures tagasi mitmed vaenlase kallaletungid Eesti vägede positsioonidele.	Kuni 19. juunini püsis patarei Narva-Jõesuu piirkonnas, kus toetas tulega jalaväeosade pealetunge ida pool Narva jõge ja lõi sealjuures tagasi mitmed vaenlase kallaletungid Eesti vägesid positsioonidele.
15. juulil liikus patarei Koskolovosse Luuga lahe piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel.	15. juulil liikus patarei Koskolovosse Luuga lahe piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvi vahel.
Kuni 22. oktoobrini toetas 1. jalaväepolgu osade tegevust Babinskoje, Glubokoje ja Kopenskoje järvede joonel.	Kuni 22. oktoobrini toetas 1. jalaväepolgu osade tegevust Babinskoje, Glubokoje ja Kopenskoje järvi joonel.
15. novembril õnnestus vaenlasel kallaletung järvede vahel, patarei taandus koos jalaväega Fitinka–Feodorovka piirkonda.	15. novembril õnnestus vaenlasel kallaletung järvi vahel, patarei taandus koos jalaväega Fitinka–Feodorovka piirkonda.
4. augustil liikus patarei Luuga jõe joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külade piirkonnas.	4. augustil liikus patarei Luuga jõe joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külasid piirkonnas.
Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõe läänekaldal.	Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaseid vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõe läänekaldal.
1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.	1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmi kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.
13. augustil seati üles 2 suurtükki Väike-Soldina mõisas tegevuseks lennukite vastu.	13. augustil seati üles 2 suurtükki Väike-Soldina mõisas tegevuseks lennukeid vastu.
22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patarei nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.	22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patarei nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmi kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.
See ei lase kõige pealt patareil kõike enda jõudu välja näidata, alandab meeste meeleolu ja on üheks tõsisemaks tõkkeks korraliku patarei majapidamise juures.	See ei lase kõige pealt patareil kõike enda jõudu välja näidata, alandab mehi meeleolu ja on üheks tõsisemaks tõkkeks korraliku patarei majapidamise juures.
Järgmisel päeval liikus üksus positsioonile Väska piirkonda 1. jalaväepolgu osade toetuseks.	Järgmisel päeval liikus üksus positsioonile Väska piirkonda 1. jalaväepolgu osi toetuseks.
Jalaväepolkude toetuseks saadetud patareid jäid pikemaks ajaks nende väeosade käsutusse.	Jalaväepolkude toetuseks saadetud patareid jäid pikemaks ajaks nende väeosi käsutusse.
Eesti suurtükituli tabas harilikult pärast esimesi laske, tekitades kaotusi vastase ridades ning tõstes oma vägede moraali.	Eesti suurtükituli tabas harilikult pärast esimesi laske, tekitades kaotusi vastase ridades ning tõstes oma vägesid moraali.
Kildlaskemoona suur ülekaal tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.	Kildlaskemoona suur ülekaal tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hooneid tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.
Mürskude valikut mõjutas ka see, et patareide väikese arvu tõttu pikal rindejoonel oldi sunnitud tulistama laiadel sektoritel korraliku vaatluseta.	Mürskude valikut mõjutas ka see, et patareisid väikese arvu tõttu pikal rindejoonel oldi sunnitud tulistama laiadel sektoritel korraliku vaatluseta.
Märtsi keskel 1920 algas demobilisatsioon: vabanesid vanemad aastakäigud, hõrenesid patareide read.	Märtsi keskel 1920 algas demobilisatsioon: vabanesid vanemad aastakäigud, hõrenesid patareisid read.
Pärast mõnede sõjaaegsete patareide likvideerimist jäid 1. suurtükiväepolgu koosseisus püsima välipatareid nr. 1, 2, 3, 17 ja rahuajal formeeritud polgu õppekomando.	Pärast mõnede sõjaaegsete patareisid likvideerimist jäid 1. suurtükiväepolgu koosseisus püsima välipatareid nr. 1, 2, 3, 17 ja rahuajal formeeritud polgu õppekomando.
Kui seni oli patareide asukohtade määrajaks olnud lahing, siis nüüd vajas isikkoosseis normaalsemaid elu- ja õppetingimusi kui sõjaajal.	Kui seni oli patareisid asukohtade määrajaks olnud lahing, siis nüüd vajas isikkoosseis normaalsemaid elu- ja õppetingimusi kui sõjaajal.
Narvas algasid ohvitseride õppused, kuhu õppuste päevadeks kõik polgu ohvitserid kokku sõitsid.	Narvas algasid ohvitsere õppused, kuhu õppuste päevadeks kõik polgu ohvitserid kokku sõitsid.
1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektor kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks.	1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektor kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitsere teadmiste kontrollimiseks.
1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.	1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosi nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.
Alus sellele pandi eelnevate aastate arenguga kindralmajor Jaan Sootsi sõjaministriks oleku ajal.	Alus sellele pandi eelnevate aastaid arenguga kindralmajor Jaan Sootsi sõjaministriks oleku ajal.
Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.	Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareisid iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.
Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.	Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareisid koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.
1811. aastal lõi ta Ruse lahingus tagasi Venemaa keisririigi vägede tagaosa ohustanud Türgi väed, mille eest ta ülendati kindralmajoriks ja teda autasustati Püha Georgi 4. järgu ordeniga.	1811. aastal lõi ta Ruse lahingus tagasi Venemaa keisririigi vägesid tagaosa ohustanud Türgi väed, mille eest ta ülendati kindralmajoriks ja teda autasustati Püha Georgi 4. järgu ordeniga.
1829. aastal ülendati ta jalaväekindraliks ning 1831. aastal arvati ta Riiginõukogu ja ministrite komitee liikmeks.	1829. aastal ülendati ta jalaväekindraliks ning 1831. aastal arvati ta Riiginõukogu ja ministreid komitee liikmeks.
Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keiser 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.	Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keiser 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjaid ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.
Nende hulka kuuluvad Tambora (1815), Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes ookeanide sügavuses.	Nende hulka kuuluvad Tambora (1815), Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes ookeane sügavuses.
Nii Marsi andesiitsed kivimid (Marsil puudub laamtektoonika) kui ka maised andesiitsed kivimid, mis esinevad väljaspool subduktsioonivööndeid, näitavad, et andesiit võib tekkida ka teistsuguste mehhanismide järgi.	Nii Marsi andesiitsed kivimid (Marsil puudub laamtektoonika) kui ka maised andesiitsed kivimid, mis esinevad väljaspool subduktsioonivööndeid, näitavad, et andesiit võib tekkida ka teistsuguste mehhanisme järgi.
Tekkinud andesiitsed lasumuskehad hakkavad aja jooksul nii keemiliste kui ka mehaaniliste tegurite mõjul lagunema.	Tekkinud andesiitsed lasumuskehad hakkavad aja jooksul nii keemiliste kui ka mehaaniliste tegureid mõjul lagunema.
Californias tehtud uuringute põhjal sisaldab andesiidist tekkinud pinnas kõrgemal põhiliselt kaoliniiti, aga ka vermikuliiti.	Californias tehtud uuringuid põhjal sisaldab andesiidist tekkinud pinnas kõrgemal põhiliselt kaoliniiti, aga ka vermikuliiti.
Andesiidi erimit sanukiiti on Shikoku saare ja selle ümbruskonna inimesed kasutanud tööriistade valmistamiseks juba paleoliitikumis.	Andesiidi erimit sanukiiti on Shikoku saare ja selle ümbruskonna inimesed kasutanud tööriistu valmistamiseks juba paleoliitikumis.
Antarktis on keskmiste näitajate järgi külmim, kuivim, tuuliseim ja kõrgeim manner.	Antarktis on keskmiste näitajaid järgi külmim, kuivim, tuuliseim ja kõrgeim manner.
Pärast avastamist jäi manner 19. sajandi lõpuni suuresti hüljatuks karmide keskkonnatingimuste, ressursside puuduse ja eraldatuse tõttu.	Pärast avastamist jäi manner 19. sajandi lõpuni suuresti hüljatuks karmide keskkonnatingimuste, ressursse puuduse ja eraldatuse tõttu.