liu-nlp/estonian-blimp-nom-sg-to-nom-pl-experimental

Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.

Saare pindalad on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.

Saare kõrgeim punkt on 2,1 meetrit üle merepinna.

Saare kõrgeim punktid on 2,1 meetrit üle merepinna.

Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Väinamerele talvel tekkiv jääd on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Alles Kambriumi ajastul, see on umbes 500 miljonit aastat tagasi, kattus piirkond uuesti merega.

Alles Kambriumi ajastul, see on umbes 500 miljonit aastat tagasi, kattus piirkonnad uuesti merega.

Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Siia kuuluvate saarte arengud on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Saare külastamine toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.

Saare külastamised toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.

Sellesse on tahutud aastaarv 1887 ning mõned nimetähed ja märgid, millest osa pole arusaadavad.

Sellesse on tahutud aastaarv 1887 ning mõned nimetähed ja märgid, millest osad pole arusaadavad.

Polgu ülem Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.

Polgu ülemad Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsud 1.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kaptenid Hugo Kauleri initsiatiivil.

Tema poolt peetud "nimekirjas ja alalolevate sõjaväelaste päevaraamatu" järgi olid juba 16. novembril 1918 kohal polgu ülem kapten Kauler, ajutine majandusülem leitnant Richard Lessel (endine 1.

Tema poolt peetud "nimekirjas ja alalolevate sõjaväelaste päevaraamatu" järgi olid juba 16. novembril 1918 kohal polgu ülem kapten Kauler, ajutine majandusülem leitnandid Richard Lessel (endine 1.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnikud Erik Dannenberg.

21. novembril määras sõjaminister Andres Larka kapten Kauleri 1. suurtükiväepolgu ajutiseks ülemaks.

21. novembril määras sõjaminister Andres Larka kaptenid Kauleri 1. suurtükiväepolgu ajutiseks ülemaks.

Suur osa oli neid, kes olid varem teeninud 1.

Suur osad oli neid, kes olid varem teeninud 1.

1. suurtükiväepolgu ohvitserid võtsid 28. novembril "jalameestena" osa Joala lahingust, kus leitnant Georg Leets sai kahe püssikuuliga esimesena Vabadussõjas haavata.

1. suurtükiväepolgu ohvitserid võtsid 28. novembril "jalameestena" osad Joala lahingust, kus leitnant Georg Leets sai kahe püssikuuliga esimesena Vabadussõjas haavata.

Vabadussõja algusega muutus vajadus suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.

Vabadussõja algusega muutus vajadused suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.

Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareide arvult mitu korda.

Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseisud patareide arvult mitu korda.

29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnant Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnandid Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

Patarei vanemohvitseriks määrati leitnant Hans Miller, nooremohvitseriks alamleitnant Georg Nieländer.

Patarei vanemohvitseriks määrati leitnandid Hans Miller, nooremohvitseriks alamleitnant Georg Nieländer.

26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.

26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kellad 11.00 Aegviidu jaama.

21.–27. mail võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.

21.–27. mail võttis II rühmad alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.

Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.

Dessandi jooksul lasi see rühmad ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.

22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admiralid Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

12. detsembril kellad 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

Töö kestis kogu õhtu ja öö.

Töö kestis kogu õhtud ja öö.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kell 10.00 oli patarei formeeritud.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kellad 10.00 oli patarei formeeritud.

See laaditi rongile ja saadeti kell 17.00 Viru rindele.

See laaditi rongile ja saadeti kellad 17.00 Viru rindele.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaanid ei õnnestunud.

Patarei jõudis Rakverre 13. detsembril kell 24.00 ja 14. detsembril kell 08.00 oli juba Rägavere mõisa piirkonnas lahinguväljal.

Patarei jõudis Rakverre 13. detsembril kellad 24.00 ja 14. detsembril kellad 08.00 oli juba Rägavere mõisa piirkonnas lahinguväljal.

Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.

Patarei ülemad käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülemad kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.

Sõja lõpu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

Sõja lõpu poole kaebas kaptenid Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnandid August Rattiste juhatusel.

10. detsembril kell 18.00 oli I rühm valmis ning sõitis, koosseisus 3 ohvitseri, 30 meest, 20 hobust ja 2 suurtükki, öösel Narva poole.

10. detsembril kellad 18.00 oli I rühm valmis ning sõitis, koosseisus 3 ohvitseri, 30 meest, 20 hobust ja 2 suurtükki, öösel Narva poole.

12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

12. detsembril kellad 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnandid Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.

Suurtükkideks sai II rühm omale kaks 87 mm välikahurit M1895, mis olid saadetud Rakverre 1. suurtükiväepolgust.

Suurtükkideks sai II rühmad omale kaks 87 mm välikahurit M1895, mis olid saadetud Rakverre 1. suurtükiväepolgust.

Mehed ja hobused andis 5. jalaväepolk. 11. detsembril sõitis rühm Rakverest Rägavere mõisa, kuhu jõudis kell 22.00.

Mehed ja hobused andis 5. jalaväepolk. 11. detsembril sõitis rühmad Rakverest Rägavere mõisa, kuhu jõudis kell 22.00.

Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu ajad lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

28. jaanuaril lahkus patareiülema kohalt staabikapten Laretei; uueks patareiülemaks sai leitnant Rattiste.

28. jaanuaril lahkus patareiülema kohalt staabikapten Laretei; uueks patareiülemaks sai leitnandid Rattiste.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastased ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Patareiülemaks ja formeerijaks oli leitnant Herman Maim.

Patareiülemaks ja formeerijaks oli leitnandid Herman Maim.

Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.

Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahingud 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.

1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kapten Johannes Roska.

1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kaptenid Johannes Roska.

Patareisse määrati ka leitnant Georg Leets.

Patareisse määrati ka leitnandid Georg Leets.

26. detsembril kell 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse.

26. detsembril kellad 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse.

Kohale jõudis üksus 27. detsembril kell kaks, relvadeks neli 87 mm suurtükki.

Kohale jõudis üksus 27. detsembril kellad kaks, relvadeks neli 87 mm suurtükki.

Järgnes rida lahinguid, millistest tähtsamaks võis pidada Kärstna mõisa oma.

Järgnes read lahinguid, millistest tähtsamaks võis pidada Kärstna mõisa oma.

See ei lase kõige pealt patareil kõike enda jõudu välja näidata, alandab meeste meeleolu ja on üheks tõsisemaks tõkkeks korraliku patarei majapidamise juures.

See ei lase kõige pealt patareil kõike enda jõudu välja näidata, alandab meeste meeleolud ja on üheks tõsisemaks tõkkeks korraliku patarei majapidamise juures.

/ Meeste meeleolu on hea, kord on kaunis kare.

/ Meeste meeleolud on hea, kord on kaunis kare.

Aprillis toetas I rühm Tallinna kaitsepataljoni lahingutes Hopa, Vana-Laitsna, Muženeki, Apekalnsi ja Mõniste piirkonnas ja 6. jalaväepolgu osi Vigandi, Turna, Härgmäe ja Kureli juures.

Aprillis toetas I rühmad Tallinna kaitsepataljoni lahingutes Hopa, Vana-Laitsna, Muženeki, Apekalnsi ja Mõniste piirkonnas ja 6. jalaväepolgu osi Vigandi, Turna, Härgmäe ja Kureli juures.

Maikuus tegutses patarei Võrumaal Rõuge piirkonnas, kust mai lõpul arenes laiaulatuslik pealetung ja läbimurre Marienburgi, Alt-Schwanenburgi, Laudona ja Kreuzburgi suunas Väina jõeni, millest patarei võttis tulemusrikkalt osa koos 1. ja 2. ratsapolguga ja 1. jalaväepolgu 1. pataljoniga.

Maikuus tegutses patarei Võrumaal Rõuge piirkonnas, kust mai lõpul arenes laiaulatuslik pealetungid ja läbimurre Marienburgi, Alt-Schwanenburgi, Laudona ja Kreuzburgi suunas Väina jõeni, millest patarei võttis tulemusrikkalt osa koos 1. ja 2. ratsapolguga ja 1. jalaväepolgu 1. pataljoniga.

Juuni ja juuli möödusid patareile vaikselt Lätis Golgovski ja Kropenhofi mõisas.

Juuni ja juulid möödusid patareile vaikselt Lätis Golgovski ja Kropenhofi mõisas.

25. novembril saabus patareile uus korraldus liikuda Narva-Jõesuhu, kust toetati 4. jalaväepolgu osi võitluses Kuradimäe-esisel sillapeal.

25. novembril saabus patareile uus korraldused liikuda Narva-Jõesuhu, kust toetati 4. jalaväepolgu osi võitluses Kuradimäe-esisel sillapeal.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kapten Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kaptenid Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.

Tallinnas määrati 20. detsembril 1918 patarei ülemaks leitnant Richard Lessel ning tema juhtimisel algas üksuse formeerimine.

Tallinnas määrati 20. detsembril 1918 patarei ülemaks leitnandid Richard Lessel ning tema juhtimisel algas üksuse formeerimine.

Polgu adjutandiks määrati leitnant G. Krommel, sideülemaks leitnant Hugo Johannes Mölder, orkestrijuhiks kapellmeister Arro.

Polgu adjutandiks määrati leitnandid G. Krommel, sideülemaks leitnandid Hugo Johannes Mölder, orkestrijuhiks kapellmeister Arro.

10. veebruaril 1919 lähetati orkester (37 meest) tagavarapatarei juurde.

10. veebruaril 1919 lähetati orkestrid (37 meest) tagavarapatarei juurde.

10. veebruaril sõitis polgu staap Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse.

10. veebruaril sõitis polgu staabid Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse.

Hiljem nimetati kapten Kauler 1. diviisi suurtükiväe ülemaks – talle allutati operatiivselt kõik suurtükiväeüksused Viru rindel.

Hiljem nimetati kaptenid Kauler 1. diviisi suurtükiväe ülemaks – talle allutati operatiivselt kõik suurtükiväeüksused Viru rindel.

Polgu staap püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.

Polgu staabid püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.

Ehkki 1. suurtükiväepolgu esimesed patareid olid varustatud vanade ja tehniliselt kehvas seisukorras suurtükkidega, vähese laskemoonaga, puuduliku vaatlus-, side- ja voorivarustusega, tähendas nende rindele ilmumine siiski väga väärtuslikku abi jalaväele.

Ehkki 1. suurtükiväepolgu esimesed patareid olid varustatud vanade ja tehniliselt kehvas seisukorras suurtükkidega, vähese laskemoonaga, puuduliku vaatlus-, side- ja voorivarustusega, tähendas nende rindele ilmumised siiski väga väärtuslikku abi jalaväele.

Iseloomulik on šrapnellmürskude väiksem kasutamine võrreldes kildmürskudega (tollase nimetusega granaadid).

Iseloomulik on šrapnellmürskude väiksem kasutamised võrreldes kildmürskudega (tollase nimetusega granaadid).

Kildlaskemoona suur ülekaal tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.

Kildlaskemoona suur ülekaalud tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.

Šrapnellide kasutamine nõudnuks aga head vaatlust, tulejuhtimist ja väljaõpet, et saavutada soovitud lasketulemusi.

Šrapnellide kasutamised nõudnuks aga head vaatlust, tulejuhtimist ja väljaõpet, et saavutada soovitud lasketulemusi.

Nimelt oli vähemalt üks juhus, kus polguülema poolt tuli käsk gaasimürskude kasutamiseks.

Nimelt oli vähemalt üks juhus, kus polguülema poolt tuli käsud gaasimürskude kasutamiseks.

7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülem Oskar Palu; Välipatarei nr 2, ülem Jaan Tõnisson; Välipatarei nr 3, ülem August Ratiste; Välipatarei nr 4, ülem Artur Raag; Välipatarei nr 5, ülem Johannes Roska; Välipatarei nr 7, ülem Vladimir Janitz; Välipatarei nr 8, ülem Teofil Lukk; Välipatarei nr 9, ülem Georg Leets; Välipatarei nr 10, ülem Herman Maim; Välipatarei nr 11, ülem August Rose; Välipatarei nr 12, ülem Richard Lessel; Välipatarei nr 13, ülem Hans Miller; Välipatarei nr 14, ülem Christian Freiberg; Välipatarei nr 15, ülem Osvald Einer; Välipatarei nr 16, ülem Helmut Vilipus; Välipatarei nr 17, ülem Alvin Adler; Välipatarei nr 18, ülem Johannes Tamm.

7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülemad Oskar Palu; Välipatarei nr 2, ülemad Jaan Tõnisson; Välipatarei nr 3, ülemad August Ratiste; Välipatarei nr 4, ülemad Artur Raag; Välipatarei nr 5, ülemad Johannes Roska; Välipatarei nr 7, ülemad Vladimir Janitz; Välipatarei nr 8, ülemad Teofil Lukk; Välipatarei nr 9, ülemad Georg Leets; Välipatarei nr 10, ülemad Herman Maim; Välipatarei nr 11, ülemad August Rose; Välipatarei nr 12, ülemad Richard Lessel; Välipatarei nr 13, ülemad Hans Miller; Välipatarei nr 14, ülemad Christian Freiberg; Välipatarei nr 15, ülemad Osvald Einer; Välipatarei nr 16, ülemad Helmut Vilipus; Välipatarei nr 17, ülemad Alvin Adler; Välipatarei nr 18, ülemad Johannes Tamm.

Kindluse patarei nr 1, ülem Lembit Hellat; Kindluse patarei nr 2, ülem Helmut Arro; Kindluse patarei nr 3, ülem Paul Kuusik; Kindluse patarei nr 4, ülem Nikolai Polonski; Kindluse patarei nr 5, ülem Paul Mühlverk; Kindluse patarei nr 6, ülem Georg Rasumov; Kindluse patarei nr 7, ülem Paul Borkmann; Kindluse patarei nr 8, ülem August Aron; Kindluse patarei nr 9, ülem August Kangro; Kindluse patarei nr 10, ülem Aleksander Mägi.

Kindluse patarei nr 1, ülemad Lembit Hellat; Kindluse patarei nr 2, ülemad Helmut Arro; Kindluse patarei nr 3, ülemad Paul Kuusik; Kindluse patarei nr 4, ülemad Nikolai Polonski; Kindluse patarei nr 5, ülemad Paul Mühlverk; Kindluse patarei nr 6, ülemad Georg Rasumov; Kindluse patarei nr 7, ülemad Paul Borkmann; Kindluse patarei nr 8, ülemad August Aron; Kindluse patarei nr 9, ülemad August Kangro; Kindluse patarei nr 10, ülemad Aleksander Mägi.

Tagavarapatarei, ülem Heinrich Laretei ja Sõjakooli patarei Karl Kool.

Tagavarapatarei, ülemad Heinrich Laretei ja Sõjakooli patarei Karl Kool.

1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektor kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks.

1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektorid kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks.

Sama aasta suvel korraldati esimene suurtükiväe laager Jägala piirkonnas, Kaberla oja kaldal.

Sama aasta suvel korraldati esimene suurtükiväe laagrid Jägala piirkonnas, Kaberla oja kaldal.

Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupp suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.

Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupid suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.

1921. aasta sügisel kolisid polgu staap (Udriku mõisast) ja õppekomando (Neeruti mõisast) Narva linna, kus asusid juba 1.

1921. aasta sügisel kolisid polgu staabid (Udriku mõisast) ja õppekomando (Neeruti mõisast) Narva linna, kus asusid juba 1.

Tema ajutiseks asetäitjaks jäi kapten Jaan Taadler, keda omakorda asendas alates 18. novembrist ajutiselt alamkapten Paul Borkmann.

Tema ajutiseks asetäitjaks jäi kaptenid Jaan Taadler, keda omakorda asendas alates 18. novembrist ajutiselt alamkapten Paul Borkmann.

1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.

1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamised Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.

Sama aasta 24. novembril muutus sõjaministri käskkirjaga nr. 475 venepärane 1. suurtükiväepolgu nimetus "1.

Sama aasta 24. novembril muutus sõjaministri käskkirjaga nr. 475 venepärane 1. suurtükiväepolgu nimetused "1.

Tööd edenesid jõudsalt ja juba 1923. aasta suvel oli rügemendi kasutada üks meeskonna elamu ja üks hobusetall.

Tööd edenesid jõudsalt ja juba 1923. aasta suvel oli rügemendi kasutada üks meeskonna elamud ja üks hobusetall.

15. märtsist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsioon ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.

15. märtsist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsioonid ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.

1. suurtükiväegrupi moodustajaks ja ülemaks määrati major Toffer.

1. suurtükiväegrupi moodustajaks ja ülemaks määrati majorid Toffer.

Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.

Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamised kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.

Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.

Uus organisatsioonid nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.

Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juulid 1781 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

1821. aastal andis Benckendorff keiser Aleksander I-le enda algatusel koostatud ettekande, milles teavitas keisrit opositsioonilise Hüvanguliidu olemasolust ning soovitas nende suhtes kiiresti ja otsustavalt tegutseda.

1821. aastal andis Benckendorff keisrid Aleksander I-le enda algatusel koostatud ettekande, milles teavitas keisrit opositsioonilise Hüvanguliidu olemasolust ning soovitas nende suhtes kiiresti ja otsustavalt tegutseda.

Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keiser 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.

Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keisrid 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.

Alexander von Benckendorffil oli veider komme unustada oma nimi, mille meeldetuletamiseks pidi ta vaatama oma visiitkaarti.

Alexander von Benckendorffil oli veider kombed unustada oma nimi, mille meeldetuletamiseks pidi ta vaatama oma visiitkaarti.

1838. aastal ostis krahv Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulase Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).

1838. aastal ostis krahvid Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulase Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).

Krahv Alexander von Benckendorff on vürst Peeter Volkonski vanavanavanavanavanaisa.

Krahv Alexander von Benckendorff on vürstid Peeter Volkonski vanavanavanavanavanaisa.

Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.

Andesiidi struktuurid on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.

Andesiidi teke on keerukas ja selles osalevad muu hulgas vahevöö ainese osaline sulamine ning hilisem fraktsioneeruv kristalliseerumine ja segunemine maakoore materjaliga.

Andesiidi tekked on keerukas ja selles osalevad muu hulgas vahevöö ainese osaline sulamine ning hilisem fraktsioneeruv kristalliseerumine ja segunemine maakoore materjaliga.

Kuni IUGS-i tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamine reguleeritud.

Kuni IUGS-i tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamised reguleeritud.

Selle tulemuseks on tohutu kogus termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.

Selle tulemuseks on tohutu kogused termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.

Porfüüriline struktuur vihjab kivimi keerulisele tekkeloole.

Porfüüriline struktuurid vihjab kivimi keerulisele tekkeloole.

Moonde käigus vabaneb vesi kivimite pooriruumi ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid.

Moonde käigus vabaneb veed kivimite pooriruumi ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid.

Magma tihedus moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest.

Magma tihedused moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest.

Seetõttu on ka basaldi tihedus pisut suurem kui andesiidil.

Seetõttu on ka basaldi tihedused pisut suurem kui andesiidil.

Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C.

Andesiitse laava temperatuurid kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C.

Laavavoolud on vaid üks osa andesiidi esinemisvormidest, sest andesiitsed vulkaanid on plahvatusliku pursketüübiga ning paiskavad suure osa magmast kraatrist välja väikesteks tükkideks fragmenteerununa, mis langevad maale tagasi vulkaaniliste pommide, plokkide, lapillide ja tuha näol.

Laavavoolud on vaid üks osad andesiidi esinemisvormidest, sest andesiitsed vulkaanid on plahvatusliku pursketüübiga ning paiskavad suure osad magmast kraatrist välja väikesteks tükkideks fragmenteerununa, mis langevad maale tagasi vulkaaniliste pommide, plokkide, lapillide ja tuha näol.

Arvatakse, et mandrilise maakoore materjal ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi.

Arvatakse, et mandrilise maakoore materjalid ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi.

Allpool moodustab pinnase põhiosa kaoliin, pinnas sisaldab ka kaoliniiti, halluasiiti ja gibbsiiti.

Allpool moodustab pinnase põhiosa kaoliin, pinnased sisaldab ka kaoliniiti, halluasiiti ja gibbsiiti.

Lumepiirist kõrgemal asuv pinnas sisaldab allofaani ja imogoliiti.

Lumepiirist kõrgemal asuv pinnased sisaldab allofaani ja imogoliiti.